Aeg lendab...

Kaia töötab

Tervitused Kerdole ja Mikule. Käisin D&Bs. Soovin, et te oleksite seal olnud. See oli suuuuur ruum täis väga suuuri arvutimänge ja muud sellist. Korvpall oli üks neist.

 Mõned pildid vanadest aegadest, mis telefonist leidsin :)

Esimene palgatsekk

Puust ja punaseks :D Rattad tuleb sinna kinnitada

Nöm nöm, cheese balls

Ameerikalikult suur

 

Me siin niisama poodleme :)

Käisime Kaiaga täna poes. Käisime Samsis, mis on väga suur pood ja kus kõik asjad on ülisuurtes kogustes. Ka ostukärus on seal poole suuremad. Ma olin nii väsinud ja Kaia lubas mul kärusse istuda. Mahtusin ilusti meie kaubaga sinna ära. Sõitsime poes ringi ja Kaia rääkis tädikestele, et ma olen titabeebi ja väsisin ära :D Päris naljakas oli. 

Aeg lihtsalt lendab. Kui poest tagasi jõudsime oli kell juba peaaegu 4. Kaia pidi viieks tööle minema. Mõtlesin, et viskan kähku Samsi kaardi sinna, kus teda tavaliselt hoitakse (mingisugune vaasi moodi kopsik), aga viskasin mööda. (Samsis saab osta ainult siis, kui oled klient ja meie korteri Siimul on kliendikaart, mida kõik kasutavad) Silver siis korjas kaardi üles ja proovis ka pihta saada, aga viskas samuti mööda. Siis proovis Siim ja ikka mööda. Asi läks juba põnevaks, kes sisse saab. Nad jaurasid sellega kuskil 15 mintsa, kui lõpuks ma ka mängu läksin. Suht kohe pärast seda sai Siim sisse ;)  

...ja veel ühte sorti jäätist

Oleme säästurežiimil. GreatValue (Ameerika) = Säästu(Estonia)

Cheesecake

Täna oli cheesecake päev. Jah, see oli meie õnnepäev, kuna cheesecake factorys olid kõik cheesecaked poole hinnaga. Pärast tõsist poodlemist läksime me cheesecaket ostma...mmmm...šokolaadi ja kookosega...vot need olid alles koogid...ainult, et tükid olid natuke liiga suured...terveks päevaks oli magusaisu peletatud:D Ma tean, et see kõlab ukumatult, aga mõneks ajaks oli minul küll magusaisu läinud:)

Kaia:"I feel like a shit and you, Kersti, look like a shit" :D

Pühapäeval saime oma toredate sõprade Justoni ja Chrisiga kokku. Nad võtsid meid hommikul peale. Küsisime, kus me lähme, mis me teeme. Nad ei öelnud. Nii põnev :D

Vallatu tuul

Kaktus. Okkad siiani näpus.

Mina ja minu Stoneman

Kivil istus väike konn...

Vaade

Igaljuhul läksime Makapu`u Lighthouse Trailile. See oli väga lahe. Ei olnud üldsegi raske, kuigi õhku oli kuidagi vähe ja lämmi oli. Päris palju ronisime kohtadesse, kus oli päris ohtlik, aga vaaade oli super, nagu nii nii paljudes kohtades siin Hawaiil on. Kaial oli natuke raske olla, pea valutas ja see oli nii naljakas, kui ma Kaiale näitasin, kuhu me lõpuks jõuame, sest see rada viis sinkavonka mäe tippu. Nägime mäe otsast Makapu`u Beachi, kus me eestlastega jaanipäeva tähistasime ja saime meenutada oma jubedat ööd rannas. Päeval ei tundunud see üldse nii hull. Ülimõnus oli jälle midagi teha ja näha, väga asjalik nädalavahetus oli meil.

Õhtul tuli Kaia töölt koju suure pizza ja salatiga. Nämmnämm. Ostsime veini ja läksime rõdule romantikat tegema. See oli tõesti mõnus, omaette mängisime kaarte ja jutustasime. Kui esimesel kuul tegime kõike koos nii, et Kaia ütles, et kui tema läheb paksuks, siis lähen mina ka, sest me isegi sööme samal ajal ja samasid asju :D, siis nüüd on selliseid kvaliteetaegu vähe. Kell üks ikka lõpuks läksin magama ära, kuna kell viis juba helises äratus, et tööle minna ;) Mainimata jäi veel see, et kaarte mängides lendas tuulega rõdult alla üks kaart. Vot nii, tundsin lihtsalt et üks väga oluline fakt jäi mainimata ja pidin selle siia lisama.

28. aug hakkame siit kodupoole liikuma:)

Proovisime särgid selga

Teisipäeval tegime Jimmyga viimase peo. Kersti, Jimmy, Kipp, Merka, Krista, Bob ja Kaia pubituuril. Eemärk oli õhtu jooksul koguda viie erineva pubi t-särgid. Tulemus oli väga hea, Jimmyl kulus selleks ainult  6 pubi. Esimesest pubist ta ostis t-särgi, järgmistest sebis juba niisama...kohe näha kuidas jook mõjub. Igastahes see õhtu oli väga tore ja möödus kiiresti. Ei saanud arugi kui kell oli juba pool viis. Ja oh üllatust, Kaia pidi ju kell 6 tööl juba olema. Viieks jõudsime Kerstiga koju, magama polnud enam mõtet minna, olin suht kindel, et magan siis sisse. Vaatasime Kerstiga lennukipileteid, Kersti tukkus mul kõrval, saatsin kersti  magama, tegin ennast korda ja läksin tööle.   Pärast tööd sain poolteisttundi voodis magada...millline õnnis tunne...te ei tea mis tähenduse on meie jaoks omandanud voodi...pärast uinakut telefonipoodi tööleJ

Neljapäeval läks Jimmy ära. Uskumatu, kui ta tuli Spadasse mulle head aega ütlema, siis mul tulid pisarad silma. Nii kurb, nagu suur venna või kaitseingel jätaks mu maha.  Sry Kersti, et ma seda sinu peal välja elasin. Aga sa said hästi hakkama ja tuju aitas tõsta reedene snorgeldamine, mille sina välja pakkusid. Reede hommikul lõpetas Kersti kl 11 töö ja siis jooksime kohe bussile, et sõita Hamauna beachi snorgeldama. Teel bussipatusesse tuli meile vastu mustnahaline naine. Palus meilt teenet. Tal oli kotitäis asju mis ta kõik ABC-st oli ostnud. Äkki aga meenus talle, et ta kiirustab ju lennukile ja tal pole nendega midagi teha. Nagu whaaaat...ta oleks justkui lõonasöögi meile Hamauna beachi valmis ostnud...pudel vett, rosinasai, õun ja banaan.

Hanauma beach

Kõndsime siis edasi ja ooh üllatust. Ühe kohviku ees on lummehunnik. Nagu Whaaat, kus me oleme. Hawaiil ja lumehunnik... Kaamera ruttu ruttu välja ja pildistama.. Aga nagu ikka, aku tyhi. Ühe pildi jõudis ikka teha. Kohvikust väljus tydruk, kes ütles, et nad koguvad lund, et sellest lumememm teha.  Nii lahe mõte. Kahju ainult, et valmis lumemmme ei näinud. Hanauma Beach oli väga ilus, see on väga tuntud snorgeldamise koht, sissepääs randa maksis 7,5 dollarit. Et randa pääseda, pidi vaatama randa tutvustavat filmi, mis rääkis ranna tekkest ja seal elavatest loomadest. Laenutasime snorgeldamisvarutuse ja olime valmis  snorgelgamisega alustama, kui avastasime, et asju ei saa ju nii pikalt järelvalveta jätta.  Leidsime probleemile suurepärase lahenduse. Panime vetelpäästja meie asju valvama. Panime oma kotid tema territooriumile, lubas silma peal hoida. Pärast tegime pilti kaJ Snorgeldamast tagasi, värvis Kaia Kersti juuksed ära. Kersti ehmatas küll ära, et juuksevärv tumedam kui ta arvas. Aga tegelikult oli tulemus väga kena. Talle lihtsalt tundus, et see oli megatume, kuna ta oli päikesega iin nii bondiks pleekinud:D Juuksed värvitud, nautisime rõdul meie enda tehtud pastarooga muna ja justuga...mmmmmm...kui hea see oli...ja mmmm...kui hea oli see jäätis, mille Kersti meile serveeris:)

Õhtul läks Kaia tööle ning pärast tööpäeva tegime kolmekesi Rumfiris paar drinki. Olime kolmekesi, kuna Juston on meil selline unekott, kes olulistel hetkel kipub magama jääma. J

Koko Head: Laupäevaks oli meil Kristaga matk kokku lepitud. 8.45 pidime kindlalt bussis olema. Ilm oli suhteliselt kole ja seega lükkasime mineku edasi, läksime kümnese bussiga. See oli lihtsalt jummala hea trenn. Nii  et Priit, kui sa tahad treppides trenni teha, siis tule Koko Headi, tahaks näha kas teed selle ilma peatuseta ära. Põhimõttleiselt oli see matk lõputuna tunduv trepp. Lähed ja lähed ja kogu aeg tundub sama maa edasi minna. Mäetipust oli imeline vaade. Nägime randa, kus eelmisel päeval snorgeldasime. Eemalt paistis Diamond Head ja veidi oli näha ka Waikikit, kus me elame. Mäetipus olles helistas mulle emme, väga tore oli rääkida. Emme usu ikka, et mul on väike koduigatsus peal. Tegime mäetipus pilte ja videosid.

Väga paljud arvavad, et Koko Headist allaminek on raskem kui üles minna. Meie arvates oli üles ikka palju raskem minna. Pärast matka kiirustas Kaia jälle tööle. Pärast tööd koju magama, et järgmisel päeval Makapuu matkale minna.

Rohkem ma ei viitsi kirjutada. Virutan suure punkti nüüd. Olge kallid. Varsti näeb

...in my pants.

Sorry, alustasin selle postituse kirjutamist mitu päeva tagasi. Et postituse algus ei olnud siis täna, vaid kaks päeva tagasi:)

Kaks hommikut juba äratus enne seitset. Mulle lihtsalt varased hommikud vist nii väga meeldivad, et ma ei jaksa äratust ära oodatagi. Tänast hommikut aitasid mul veeta Lili, vanaema, Emma ja Anni. Aitäh teile, väga tore oli teiega rääkida!

Kaarel innustas mind jooksma. Jah, ma käisin eile jooksmas. Lõpetasin töö kell 23.30. Lasin kokal endale teha caesari salati, seejärel sain Merkaga pargis kokku. Andisn merkale tema asjad, istusime maha ja sõime salatit. Järsku tuli mõte jooksma minna. Kihutasime siis kumbki oma koju, panime riided selga ning leppisime kokku, et saame kanali ääres kokku. Kiitus Kadrile, kes oli minu kojusaabudes juba hommikumantlis ning tuhinaga ka endale jooksuriided selga ajas. Igal juhul see jooks oli väga mõnus, pärast oli hea magama minna.

Tööl edeneb kõik hästi. Vahel mõtlen küll, et vahetusi võiks veits vähem olla. Ei taha kogu aeg ainult töötada ka siin. Aga samas raha vaja ka teenida. Ehk suve lõpupoole saab vähemate vahetustega hakkama. Flaieritööst võib ka mingi aja pärast üldse loobudaJ Kerstiga me suht jälle suhtleme märkmepaberite abil. Kui üks on tööl, siis teine vaba ja vastupidi. Täna hommikul käisin flaiereid jagamas ja tehti ettepanek mõned päevad telefonipoes  töötada. Jeeeii, midagi uut!

Laupäev käisime Diamond headis matkamas, esimene matk. See oli nii raske päev. Hommikul kella poole neljani üleval (kolm pubi oli vaja ju läbi käia). Kuueks tööle, Kaia muidugi jäi tööle veel tund aega hiljaks ka. Ma läksin tööle lihtalt tund aega hiljem, kellelegi midagi ei öelnud ja tegin näo, nagu ma peaksingi selleks ajaks minema. See Hawaii mõjub ikka suvakalt. Suht savi kuidagi siin, ei muretse üldse asjade pärast enam nii palju. Mina muidugi lootsin, et läkski tööpäev kenasti mööda nii, et keegi aru ei saanud minu tunnisest hilinemisest. Kui koju jõudsin ja maili vaatasin, siis oli mul managerilt kiri „Kaia sa jäid hiljaks, helista Spadasse“. Deem ma jäin ikkagi vahele. Mis mul üle jäi, kui ülemusele saata vabandav kiri.  Uueks nädalaks pandi mind ikka kenasti graafikusse, lahti õnneks ei lastud

Pärast tööd läksin matkama, pärast matka magasin kodus paar tundi ja siis korteripeole:D  pühapäeval käisin surfamas, minu esimene kord, lained olid nii suured.  Nii raske oli selle suure lauaga sinna vette saada. Tegin kaldal lauaga ikka korraliku lennu ka. Tykk aega ei julgenud pärast seda vette minna. Käel siiamaani veel sinikasJ Aga ma tahan veel minna...

Kolmapäeval käisime kambaga Manoa juga vaatamas. See oli tõsiselt ilus. Seal oli suhteliselt külm, aga käisime ikkagi vees äraJ Tegime palju pilte ja õhtuks läksid palju tööle. Matkalt Puudus Kersti. Vaeseke, pidi töötama sellel ajal kui teised lõbutsesid.

Tänane päev möödus töötades. Kuueks läksin tööle. Seejärel oli Kerstiga kvaliteetaeg rannas . Pildistasime ja lobisesime, sõime banaani chipse (mmmm...minu lemmikud). Kahju, et see aeg nii lühikeseks jäi ja ma pidin kell kaks jälle tööl olema telefonipoes, kus käib väga väga vähe rahvast, kuna see alles avati. Aga see pood on veinipoega ühes. Seda poodi peavad kaks meest, isa ja poeg , kes aegajalt mind lõbustavad. Peab hakkama veinitunde võtma vist.Reedeti ja pühapäeviti on seal veinimaitsmise õhtud. Seekord ma veel ei läinud sinna, aga kuna omanik lubas soodsamalt teha ja pidi viie dollariga saama, siis mingi kord tahaks tüdrukutega ikka ära käia seal.

Nüüd korra kodus, et blogi täiendada ja üles panna. Postitus, mida kirjutan juba väga mitu päeva. Varsti lippan jälle välja, Kerstile tööle vastu ja siis Avele ja Kristinile küllaJ Hommikul kuueks tööle. 

Eilne rannaskäik jäi veel rääkimata. Eile leppisime kokku, et saame pärast Kersti tööd Spada ees kokku. Läksin poest läbi ja ostsin kummalegi kaks siidrit. Viimasel ajal oleme nii väsinud ja vähe maganud.  Arvasime,et rohkem pole meile vaja. tundus, et seegi oli liig. läksime siis siidrid kotis randa, istusime laua äärde maha, Kersti hakkas riideid vahetama ja Kaia hakkas kohe siidreid lahti kakkuma. Üks siider sai avatud, kui rannavalvur oli meie juures. Ta oleks nagu oodanud, et ma selle siidri ruttu avaks. Püüdsime algul lolle turiste mängida, aga sellele tõsisele onule ei mõjunud midagi. Valida oli, kas visata siider ära või minna vangi:) Valisime esimese variandi. Deem. läksime omastarust valve alt väljas olevasse alasse. 200 m oleks pidanud kaugemale minema. No problemo, läksime siis õigesse kohta, küsisime baarist uue kõrre ja nautisime randa ning siidrit. Nii tore oli jutustad, aitäh Kersti, vestlused sinuga on alati lõbusad. Ühekorra avan selle peale silmad, et Kersti raputab mind. Uskumatu lihtsalt...ei tohi liivale pikutama jääda...poolteist siidrit ja me jäime mõlemad kümneks, kahekümneks minutiks randa magama.

Teie olge teie kõik tublid ja kallid. Päikest teile.

Täna tuli suur suur igatsus peale.

P.S Kaarel palus mul nalja kirjutada siia blogisse. Püüdsin küll, aga kohe kuidagi ei tulnud välja. Jätsin naljad välja, ei oska neid kirja panna. Ma olen selline tõsine inimene. Kunagi räägin sulle hästi palju nalju.

Shit happens

Kõigepealt mõistetest, kuna kirjutan siin mitu päeva ühte postitust :D

Eile- kunagi enne

Täna- mingipäev, kui kirjutasin

Ja järgmine päev- päev pärast seda, kui kirjutasin

Siin võib ka kehvasid päevi olla. Eile näiteks mul oli.

Esiteks. Hommikul ärkasin kell viis, hakkasin tööle minema. Poolel teel läks mu uus king katki. Jeeei, vedas, et ma peale restot kohe flaikudesse pidin minema ja mul plätud kotis olid. Nii ma siis töötasin hommikul seeliku, musta pluusi ja O`Neilli plätudega J Päris stiilne.

Teiseks. Jõudsin siis Spadasse ja vaatan, et kõik istuvad ukse taga. Tuli välja, et eelmine päev oli võtiti vahetatud, aga kellelegi hommikusest vahetusest võtit ei antudki :D Nemad olid juba pool tundi oodanud enne, kui mina jõudsin. Ootasime veel kuskil 10-15 min, siis jõudis juhataja võtmega, lasi meid sisse ja läks ise ära.

Kolmandaks. Kuskil poolteist tundi enne sulgemist otsustasid kokk ja nõudepesija tülli minna ja hakkasid põhimõtteliselt kaklema. Nõud lendasid ja päääääris ropud sõnad samamoodi. Mis siis, et kohe köögi ees lauas perekond kahe lapsega istus. Päris hirmus oli tegelikult. Keegi ei julgenud vahele minna. Nicole helistas juhatajale. Selleks ajaks, kui too kohale jõudis, oli kokk juba minema läinud ja Nicole vaaritas ise köögis :D Järgmine päev sain teada, et tüli tuli sellest, et nõudepesuvahendit ei olnud, hahaaa, nagu seebiooper.

Neljandaks.Mina olin tööl hommikul, lõunal ja õhtul. Ja KÕIK meie korteripere ja Merka ja Kaili käisid matkamas. Niu niu

Aga...järgmise päeva hommikul ajas mind äratuskell kell 8 üles. Planeeritud oli Skype kõne ema-isaga. Ja kui Skype jõudsin, vaatasid mulle vastu Kerdo, Mikk, emps, paps, Kerli, Signe, Kevin ja Urmo. Kõik küll korraga kaamera ette ei saanud, aga siiski nad olid seal. Tuju läks kohe palju-palju paremaks. Aitäh!

 Siis jõudis Kaia koju, läksime poodidesse. Päev algas hästi. Astusime majauksest välja, nägime politseid trahvimas. Küsisime, et kas võime ta ägedast masinast pilti teha, et meil Eestis pole selliseid. Ta lubas.

Politsei Körsti

Politsei Kaia

Lisaks sellele, et tänaval jutustama tullakse, kingitakse ka lilli

Kaia ja puu :D

Täpsemalt selline puu...

Ahjaa...üks hea oli veel. Läksin Rossi, nii igaks juhuks, et küsida oma kingade kohta, mis katki läksid. Hästi tore tüdruk oli teenindaja. Kurtsin siis, et ostsin nädal tagasi (mis tegelikult oli kaks nädalat tagasi) kingad, aga need läksid katki ja mul pole tsekki alles. Ta küsis mu ID. Toksis midagi arvutisse ja ütles, et tal on hinda vaja. Ma ütlesin, et kuskil 12 olid ja et teil siin poes on samasugused minu number olemas. Ta imestas, et aaa, tahaksid neid? Mul oli, et jaa...mulle nii meeldivad need kingad. Ja nii ma sain ILMA tsekita kingad ringi vahetatud. Ei tea, mis värk selle IDga oli, aga in some case, I like USA!

Pildipostitus

Käisime Kristinaga muuseumis :)

Senor Frogsis on Eesti omal kohal ;)

Armastan neid lilli- need on lihtsalt nii ilusad

4. juulil oli rand vot nii ülerahvastatud

Eestlaste lemmikpaik

Ma ei tea, mis puu see on, aga meenutab seda lille, mis meil kodus potis kas

Heh, kirjutasin pealkirja ära ja hakkasin naerma :D Mõtlesin, et teen postituse, kus ainult pildid, aga kuna mu perenimi ka Pilt, siis kõlas nii naljakalt :D

Tee tööd, siis tuleb ka armastus!

Ja 15 korrust allpool on meie bassein

Isegi, kui sa pole just kõige teravam pliiats karbis, siis ilmselt said aru, et me SAIME TÖÖLE! Jupikajeeee....Lubasin pikemalt sellest kirjutada. Ühesõnaga ühel õhtul helistas mulle Kristina ja küsis, kas ma Frogsi flaikusid tahaksid jagada, kümme taala tund, poolteist tundi korraga ja RANNAS :D Loomulikult ma tahtsin. Läksin siis järgmisel päeval kohale Senjor Frogsi, et ülemusele oma nägu näidata. Kui jutud räägitud vaatasin veel kaubamajas ringi. Läksin ühest jäätistputkast mööda ja mõtlesin, et mis seal ikka, küsin, kas palkavad. Tädike ütles, et ei....vist ei palka, räägi selle mehega, kes su kõrval. Milline ajastus!! Mu kõrval oli omanik. Istusime lauda, küsis igasugu küsimusi ja lõpuks ütles, et tal on Kuhio ja Royal Hawaiiani nurgal itaalia restoran ja et manager otsib sinna töötajaid. Läksime siis sinna, manager tuli ka välja ja pm tehti minuga intervjuu ja järgmisel päeval läksin kohale. Olen nüüd Itaalia restoran „Sparta“ hostess. Võtan külalisi vastu, annan neile menüüd ja juhatan kohale. Aitan ettekandjatel laudu koristada ja uued valmis seada. Ülilahe! Mul oli nii hea meel, et kaks päeva ma ei teadnud isegi, kui palju ma palka saan. Tipsi seal hostessid ei saa, aga loodan, et saan varsti ka ettekandja tööd teha ja raha teenida. Saame selle eest sealt väga häid itaaliaroogasid koju kaasa või seal süüa. Kolmandal tööpäeval proovisin Kaiat ka sokutada. Andsin ühele ettekandjale Kaia numbri, ta lubas selle omanikule anda, rääkisin manageriga, ta ütles, et võib intervjuule tulla, aga alles esmaspäeval. Tundus, et kuidagi ühest kõrvast sisse ja teisest välja mõlemal. Õhtul tuli omanik ise- hakkasin minema, siis rääkisin Kaiast. Järgmisel päeval oli intervjuu ja ülejärgmisel päeval tuli proovima. Läksime sinna ja kui järgmise nädala graafikut nägime, siis oh üllatust, Kaia oli seal juba sees :D Nii palju siis proovipäevast. Ülilahe! Minul sellel nädalal ainult neli vahetust, aga Kaial selle eest seitse. Loodan, et saan järgmisel nädalal ka rohkem :)

Meie kodu on see ilusate vaaladega :)

Miljonivaade

Ükspäev läksin telefoniarvet maksma:

„Hi, I came to pay my bill. Was it 40 or 40 plus taxes?“

„It was 40 plus taxes“

„Okei. Then I`ll come back later“

„You have 40 with you now?

„Yes“

„Tssss, I`ll make it 40“

Seda nimetatakse aloha spiritiks ;)

Half Christmas

 Deeeeem... miks just sellel aastal meid siin nii palju peab olema. Nii paljud kiruvad, et miks StudentTour piiri peale ei pannud. Meil ikka päris palju töötuid siin. Eile just kuulsin, et üks Eesti tüdruk ostis 10ndaks juuliks tagasilennu piltid, sest oli nii masenduses olnud- pole tööd ja korteriga ka mingid jamad. aga ärge muretsege :) Meie oleme igatahes rahul, jagame oma falikusid ja naudime imeilusat Oahu saart! ;) Anname endast parima ja küll leiame ka miskit varsti.

Meil oli lihtsalt ülivinge nädalavahetus. Reedel kutsuti meid randa, kus üks eriti lahe seltskond tähistas Half Christmasi. See oli kõige ilusam rand, mida seni näinud olen, see liiv oli nii pehme ja valge, et oleksin tahtnud seda purgiga kaasa võtta :) Ja mägi, mis rannast paistis oli nagu vaataks pilti. Lained olid seal hiiglaslikud. Kaia läks ennast jahutama, ta oli kuskil põlvini vees või natuke sügavamal ja siis tuli laine, mis lõi tal täiesti üle pea- nii kadusid kaia päikeseprillid. Ja kui ma läksin vette ja need lained tulid, siis iga kord ehmatasin, et kas ikka ujumisriided jäid selga. Ulme. Õpetasime kohalikele Bailat ja eesti keelt, nemad tegid meile kõige paremat marshmallowid üldse! See ei olnud lihtsalt lõkkel sulatatud vahukomm, vaid see oli vahukomm, mis oli koos šokolaadiga küpsiste vahel. Nommnomm- nii hea oli. Hommikul oli plaan 11ks koju minna, aga me kohe kuidagi ei viitsinud. Otsustasime, et jääme kauemaks. Läksime Kailuasse pannkooke sööma- need olid ülihead! Ja pärast vedelesime paar tundi rannas.

Bellowsi rand, kus tähistasime Half Christmasi :) Ülimalt ilus koht!

Koju jõudsime vist neljaks, magasime paar tundi ja kuueks läksime tööle. Lõpetasime kuskil 10paiku ja siis kutsuti meid jälle välja :D Mis seal ikka, läksime :D Nalja sai, lõbus oli. Magasime kuskil kolm, neli tundi, sest hommikul läksime Ala Moanasse ühele tööintervjuule. Seega kaks magamata ööd.

Lahe seltskond oli :) Ja väga ilus baar

Pühapäeva päeval viskasime paariks tunniks Elise ja Krista voodisse. Kujutate ette, kui olete kolm nädalat õhkmadratsi peal maganud ja siis viskad PÄRIS voodisse pikali-see oli niiiii mõnus, et kui äratus poleks meid üles äratanud, siis oleksime vist hommikuni maganud. Aga ei, pidime ju tööle minema. Pühap öösel saime eraldi tuppa- endiselt oma õhkmadratsi peal, sest keegi teine pole seal nõus magama.

Päike on nii ere, et isegi, kui silmad kinni panna, on päikseprille vaja

 Leidsin arvutist veel ühe vana loo, mis olin teile kirjutanud :)

Täna läksin Jimmys Buffeesse intervjuule ja nägin seal juhuslikult kahte eestlast. Eestlase tunneb juba kaugelt ära :) Üks neist tuli ka sinna intervjuule. Igaljuhul, küsisin, et kuidas neil läheb ja rääkisin, mis seis meil. Kui nad kuulsid, et meil korteriga jamad, tuli välja, et nad otsivad paari inimest endale juurde. Jeeeei :D Mul oli kohe, et jess, me tahame tulla! Vahetasime numbreid ja kui leiame kolmele tüdrukule veel korteri, siis saamegi nende juurde minna. Hea lahendus.

See elu siin viskab küll üle :D Eile otsisime tööd ja tahtsime kell pool kümme umbes koju tulla, aga tuli välja, et „võtmed“ olid poes ja me ei saanud sisse. Plaan oli süüa ja siis netti minna. Kuna Starbucks pannakse kell 11 kinni, siis oli suht kiire. Tüdrukud jõudsin kümneks, kohvik pannakse 11 kinni ja sinna kõnnib kuskil 10 mintsa, seega söögi tegemiseks aega eriti ei jäänud. Jooksime tuppa, haarasime kapist tatra, panime kaussidesse, tegime kiired võikud kõrvale ja jogurtid kotti. Ja nii me jooskime Starbucksi ja sõime tee peal kausist tatart. Vot nii kiire elutempo on meil siin :D See oli päris naljakas.

Igaljuhul väga asjalik päev oli. Hommikul ärkasime kell seitse. Näitasime oma TB süsti, saime kaardid kätte ja siis läksime kohe tööd otsima. Käisime palju kohti läbi, täitsime applicationeid. Nii tihti kuuleme, et ei taheta kolmeks kuuks, kuna neil ei ole mõtet nii lühikeseks ajaks meid välja treenida. Tasub käia väiksemates kohtades. Et siis....nagu meie üks tuttav mulle täna ütles: „Keep going“ (tõlge vanemale generatsoonile: jätkake samas vaimus!) Seda me proovime. Õhtul käisime veel kolm tundi tööl. Tublid!

Ja siis veel....29.juuni

Eile tuli meil nii muu seas jutuks, et mis tänaval elavad need eestlased, kelle juurde me kolima pidime. Oh üllatust! Ave ja Kristin pidid samma majja samade inimeste juurde minema :D Helistasime siis neile ja tuli välja, et minuga rääkis Gerda ja Kristiniga Kadri ja omavahel nad ei suhelnud või ei rääkinud nimedest ja nii nad ei teadnud, et neli erinevat inimest tulemas :D Nali naljaks, nüüd otisme ikka ühte korterit veel, kes tahaks juurde kahte või kolme eriti ägedat eesti tšikki. Nädalake on aega.

Lisaks sellele, et me eile hommikul tööl käisime ja õhtul tahtsime tööle minna (meie armas ülemus arvas, et hästi lahe on mitte telefonile vastata nii umbes tund aega ja meile mitte flaiereid tuua) käisime me ka veel jooksmas. See oli lihtsalt uskumatult mõnus, kui välja arvata see, et ma pidin jooksma jooksuks väga mittesobivate tennistega. Üks leedu tüdruk tuli ka koos meiega, mis oli eriti lahe temast. Jooksime kuskil 40 mintsa kanali ääres õrna vihmasaju käes. Ülimõnus oli kätt palmile toetada ja jalgu venitada :)

 Loooooove Hawaiiiiii!!

See on kanal, mille ääres me jooksmas käisime :)