28. aug hakkame siit kodupoole liikuma:)

Proovisime särgid selga

Teisipäeval tegime Jimmyga viimase peo. Kersti, Jimmy, Kipp, Merka, Krista, Bob ja Kaia pubituuril. Eemärk oli õhtu jooksul koguda viie erineva pubi t-särgid. Tulemus oli väga hea, Jimmyl kulus selleks ainult  6 pubi. Esimesest pubist ta ostis t-särgi, järgmistest sebis juba niisama...kohe näha kuidas jook mõjub. Igastahes see õhtu oli väga tore ja möödus kiiresti. Ei saanud arugi kui kell oli juba pool viis. Ja oh üllatust, Kaia pidi ju kell 6 tööl juba olema. Viieks jõudsime Kerstiga koju, magama polnud enam mõtet minna, olin suht kindel, et magan siis sisse. Vaatasime Kerstiga lennukipileteid, Kersti tukkus mul kõrval, saatsin kersti  magama, tegin ennast korda ja läksin tööle.   Pärast tööd sain poolteisttundi voodis magada...millline õnnis tunne...te ei tea mis tähenduse on meie jaoks omandanud voodi...pärast uinakut telefonipoodi tööleJ

Neljapäeval läks Jimmy ära. Uskumatu, kui ta tuli Spadasse mulle head aega ütlema, siis mul tulid pisarad silma. Nii kurb, nagu suur venna või kaitseingel jätaks mu maha.  Sry Kersti, et ma seda sinu peal välja elasin. Aga sa said hästi hakkama ja tuju aitas tõsta reedene snorgeldamine, mille sina välja pakkusid. Reede hommikul lõpetas Kersti kl 11 töö ja siis jooksime kohe bussile, et sõita Hamauna beachi snorgeldama. Teel bussipatusesse tuli meile vastu mustnahaline naine. Palus meilt teenet. Tal oli kotitäis asju mis ta kõik ABC-st oli ostnud. Äkki aga meenus talle, et ta kiirustab ju lennukile ja tal pole nendega midagi teha. Nagu whaaaat...ta oleks justkui lõonasöögi meile Hamauna beachi valmis ostnud...pudel vett, rosinasai, õun ja banaan.

Hanauma beach

Kõndsime siis edasi ja ooh üllatust. Ühe kohviku ees on lummehunnik. Nagu Whaaat, kus me oleme. Hawaiil ja lumehunnik... Kaamera ruttu ruttu välja ja pildistama.. Aga nagu ikka, aku tyhi. Ühe pildi jõudis ikka teha. Kohvikust väljus tydruk, kes ütles, et nad koguvad lund, et sellest lumememm teha.  Nii lahe mõte. Kahju ainult, et valmis lumemmme ei näinud. Hanauma Beach oli väga ilus, see on väga tuntud snorgeldamise koht, sissepääs randa maksis 7,5 dollarit. Et randa pääseda, pidi vaatama randa tutvustavat filmi, mis rääkis ranna tekkest ja seal elavatest loomadest. Laenutasime snorgeldamisvarutuse ja olime valmis  snorgelgamisega alustama, kui avastasime, et asju ei saa ju nii pikalt järelvalveta jätta.  Leidsime probleemile suurepärase lahenduse. Panime vetelpäästja meie asju valvama. Panime oma kotid tema territooriumile, lubas silma peal hoida. Pärast tegime pilti kaJ Snorgeldamast tagasi, värvis Kaia Kersti juuksed ära. Kersti ehmatas küll ära, et juuksevärv tumedam kui ta arvas. Aga tegelikult oli tulemus väga kena. Talle lihtsalt tundus, et see oli megatume, kuna ta oli päikesega iin nii bondiks pleekinud:D Juuksed värvitud, nautisime rõdul meie enda tehtud pastarooga muna ja justuga...mmmmmm...kui hea see oli...ja mmmm...kui hea oli see jäätis, mille Kersti meile serveeris:)

Õhtul läks Kaia tööle ning pärast tööpäeva tegime kolmekesi Rumfiris paar drinki. Olime kolmekesi, kuna Juston on meil selline unekott, kes olulistel hetkel kipub magama jääma. J

Koko Head: Laupäevaks oli meil Kristaga matk kokku lepitud. 8.45 pidime kindlalt bussis olema. Ilm oli suhteliselt kole ja seega lükkasime mineku edasi, läksime kümnese bussiga. See oli lihtsalt jummala hea trenn. Nii  et Priit, kui sa tahad treppides trenni teha, siis tule Koko Headi, tahaks näha kas teed selle ilma peatuseta ära. Põhimõttleiselt oli see matk lõputuna tunduv trepp. Lähed ja lähed ja kogu aeg tundub sama maa edasi minna. Mäetipust oli imeline vaade. Nägime randa, kus eelmisel päeval snorgeldasime. Eemalt paistis Diamond Head ja veidi oli näha ka Waikikit, kus me elame. Mäetipus olles helistas mulle emme, väga tore oli rääkida. Emme usu ikka, et mul on väike koduigatsus peal. Tegime mäetipus pilte ja videosid.

Väga paljud arvavad, et Koko Headist allaminek on raskem kui üles minna. Meie arvates oli üles ikka palju raskem minna. Pärast matka kiirustas Kaia jälle tööle. Pärast tööd koju magama, et järgmisel päeval Makapuu matkale minna.

Rohkem ma ei viitsi kirjutada. Virutan suure punkti nüüd. Olge kallid. Varsti näeb