Saturday, June 9, 2012

Aloha, aloha. Kaia jõudis ka blogisse:) Eile oli siis meie esimene täispikk päev Hawaiil. Päev oli väga teguderohke ja möödus kiiresti. Uskumatu, meid oli korteris 10. Me magasime köök-elutoas, kus toimus palju siblimist ja jutustamist. Meid Kerstiga see ei seganud, me olime lihtsalt nii väsinud ja magasime 11-ni. Ma ei tea kas öö jooksul üldse külge ka keersime:) Sõime hommikuks oma MC-i juustueine jäänuseid ja läksime kohvikusse Interneti otsingutele. Pärastlõunal tegime oma esimese poekülastuse tõisisesse Ameerika toidupoodi, kust saab kõike megakogustes, nt mune 60 tk, piim 3,5 l jne... Raul, Märten, Kaido ja Virko käivad tavaliselt kohvriga poes. Alguses tundus see meile naljakas, aga kui poes sai käidud ja hakkasime tagasi koju kõndima, siis nägime, et nende toidukoguse puhul on see väga vajalik.
Eile oli minu esimene tööpäev. Jagasin hotelli ees 3h flaiereid. Kersti tegi samal ajal linnatiiru ja otsis usinasti tööd. Tänavatel jalutades ei pääsenud ta küsimusest, "Do you have a husband or something?". Kersti kiire ja konkreetne vastus oli "yes, I have". On ikka väike valevorst küll:)  Mine sa tea, oleks v-b saanud ilusad pulmad Hawaiil:D
Boss oli mu tööd pikemat aega jälginud (minule muidugi teadmata). Ta tuli minu juurde ja ütles, et talle meeldib kuidas ma oma tööd teen. Kutsus mind järgmise päeva hommikuks ka tööle. Tegime Kerstile ka reklaami andsin Kerstile pataka flaikusid kätte, Kersti hakkas jagama. Ma vajusin vaikselt kõrvale, läksin bossi juurde ja tutvustasin eemalt oma sõbrannat. Järgmiseks päevaks sai Kersti ka flaikusid jagama. 


Tööpäev sai kl 9 läbi. Seejärel oli vaja kokku saada tüdrukutega, kellega ühte korterisse plaanisime kolida. Leppisime järgmiseks päevad asjad kokku, klattisime rahad ning läksime oma ajutisse elukohta. Õhtu lõppes meil ööklubis Frog. Siiani ajab mind naerma Märteni kujutlus minu vestlusest ameeriklasega. Märten lausub: "Ma kujutan ette sinu kõnelust selle kutiga, kutt tuleb sinu juurde ja ütleb, you are very beautiful girl. Sina naeratad talle ja annad talle kätte digika ning palud meist kõigist pilti teha. Mees muigas isegi oma ebaõnnestunud külgelöömise üle". Sry, ma ei tahtnud olla ebaviisakas. Lihtsalt nii väga oli seda pilti vaja.
Õhtu lõpetas väike rannatiir. Kl 4 sai tuttu, hommikul kell 8 tööle.

No comments:

Post a Comment