„Are you two alive!“

See on see pidulik päev, millal me kolisime oma koju. Koju kolimist pidi ju kuidagi tähistama ka. Tüdrukuid on meil korteris kuus, varsti tuleb kaks juurde. Õhtul hakkasime rummi jooma, rummi nautisime rannas. Lihtsalt nii lahe on ookeani ääres istuda ja kohalikega lobiseda, õhk on nii soe ja rannas sõidavad ATV-d ringi, kohalik politsei sulgeb ranna iga päev kella kahest öösel. ATV-ga sõitu ei saanud  ja meil tuli mõte, et võiks ikka välja ka minna. Helistasime Kaidole, et mis nemad teevad. „MadDogs, poisid on MadDogis!“ Seadsime sammud sinna. Kuna Kristin on alles 20 ja vanusepiirang on siin 21, siis ta pidi kahjuks koju minema. Järgmine päev ärkasime vara,läksime flaikusid jagama. Õhtul flaikusid jagades olime nii väsinud, jagasime lehekesi ilmad pilukil. Sulandusime häästi massi, siin on palju jaapanlasi:D